Enesekogemine tõelise olemusena
Päris enesekogemine tähendab sügavat teadlikkust ja ühendust oma tõelise olemusega, mis on vaba sotsiaalsetest rollidest, emotsionaalsetest reageeringutest, kaitsemaskidest, ootustest ja välisest mõjutusest.
Kõrgem Mina on Sinu tõeline olemus, kes teab Su tõelisi vajadusi, mis on orienteeritud elule armastuses, õnnes, harmoonias, rahus, heas tervises, külluses ning rõõmus. Tegelik iseenda vastuvõtmine ja teadvustamine toimub läbielavate kogemuste tagajärgede kaudu, mille kaudu tekib äratundmine, kas miski on meile hea või halb. Kõik, mida me teeme või ei tee, mõtleme või ei mõtle, räägime või ei räägi, tunneme või ei tunne – loob meie elus teatud tagajärgi.
Kogemuse mõte ja vastuvõtmine seisneb mitte enda või teiste peale vihastumises vaid oma valikute omaks võtmises (sh ebateadlike) ja nende meeldejätmises ning mõistmises, et kas see oli arukas või mitte. Selles seisnebki üleelatud kogemuse vastuvõtmine (L. Bourbeau).
Inimese olemus viitab olulistele omadustele ja kaasasündinud kalduvustele, mis inimest määratlevad. See on filosoofiline ja psühholoogiline kontseptsioon, mille eesmärk on uurida, mis teeb meist põhimõtteliselt inimese – meie põhi identiteet väljaspool kultuuri, õpitud käitumist ja sotsiaalseid tingimusi.
Inimese olemust on sajandeid uuritud erinevatest teadusharudest, sealhulgas filosoofiast, psühholoogiast, teoloogiast ja bioloogiast. See koosneb mitmest kihist, mis hõlmavad füüsilist, emotsionaalset ja vaimset mõõdet.
Kogu evolutsiooni protsessi kihte ja sisu ei mahu käesolevas mõtiskluses põhjalikult käsitleda, kuid nimetan peamised inimese olemuse tasandid ja kvaliteedid, milles see koosneb.
- Bioloogiline olemus – instinktid, ellujäämine, füüsiline ja vitaalne keha;
- Emotsionaalne olemus – tunded, emotsioonid, empaatia ja kaastunne;
- Mentaalne ja kognitiivne olemus – mõistus, intellekt, teadvus ja eneseteadlikkus;
- Moraalne ja eetiline olemus – südametunnistus, moraal, vaba tahe ja valikud;
- Sotsiaalne olemus – vastastikune sõltuvus ja kogukond, suhtlemine;
- Spirituaalne olemus – tähenduste ja ühenduse otsimine kõrgemate tasanditega;
- Loominguline ja kunstiline olemus – loovus, kujutlusvõime ja kultuuriline väljendus.
Inimese olemus on bioloogiliste instinktide, emotsionaalse sügavuse, intellektuaalse uudishimu, moraalse arutluskäigu ja vaimse otsimise kompleksne koosmõju. See hõlmab nii inimeksistentsi ürgseid kui ka transtsendentseid aspekte, muutes meid ainulaadselt võimeliseks kasvama, peegeldama ja muutuma. Nende erinevate tahkude mõistmine ja omaksvõtmine võib aidata inimestel elada tasakaalukamat ja autentsemat elu.
Üldjuhul tõukab või motiveerib inimest iseennast avastama ja kogema puuduvad teadmised oma tegelikust olemusest ja toimimisest, uudishimu elu kohta, oma isiklikud kannatused ja nendest vabanemise soov, sisemised kahtlused, vaimne segadus, soov mõista teisi inimesi ja ennast, igatsus oma tõe järgi jne. Vähemasti minuga on nii olnud. See on autentse mina avastamise ja kogemise igatsus, mis väljendub terviklikult ja joondatult nii inimese mõtetes, tunnetes kui ka tegudes.
Päris enesekogemine toimub siis, kui inimene suudab minna pealispindsetest maskidest ja sotsiaalsetest kohustustest sügavamale, olles kooskõlas oma sisemiste tõekspidamiste ja väärtustega.
Üleelatud elu kogemused, mida inimene ei suuda aktsepteerida, kogunevad inimese hinge. Hing olles surematu, tuleb aina maale tagasi erinevates kehades ja mällu kogunenud pagasiga, mis on talletunud intellektimällu. Elu jooksul hakkame järk-järgult teadvustama oma eluplaani ja seda, milles on vaja selgusele jõuda (L. Bourbeau).
Mis on eluplaan ja kuidas seda mõista, sellest olen kirjutanud eraldi oma mõtisklustes “Sünnikaardi tähendus, eesmärk ja väärtus” ja “Sünnikaart, kui eluteekonna avaldumine” .
Enesekogemise avaldumise viisid
Autentsus
Inimene tunneb, et ta saab olla aus ja ehe nii iseenda kui ka teiste ees, ilma vajaduseta varjata oma tõelisi tundeid või mõtteid. See tähendab elamist kooskõlas oma sisemiste soovide ja tõega.
Emotsionaalne ja vaimne sügavus
Päris enesekogemine hõlmab emotsioonide ja vaimse tasandi sügavat tunnetust ja mõistmist, mitte ainult ratsionaalseid või pinnapealseid reaktsioone. See tähendab ühendust oma hinge ja sisemaailmaga.
Sisemine rahu ja tasakaal
Kui inimene kogeb ennast tõeliselt, tunneb ta end rahulolevana (mitte reageeringus), sest ta on ühenduses oma sisemise allikaga. See toob kaasa tasakaalu ja rahulolu, mis ei sõltu välistest asjaoludest või teiste inimeste arvamustest.
Tunnustus ja aktsepteerimine
Päris enesekogemine tähendab ka enda täielikku aktsepteerimist – nii tugevuste kui ka nõrkuste, heade ja halbade külgede tunnustamist. See loob enesekindluse ja eneseväärikuse, mis ei sõltu välistest hinnangutest.
Sisemise tõe järgimine
Inimene, kes kogeb oma tõelist olemust, järgib oma sisemist tõde ja ei lase end eksitada teiste ootustest või ühiskonna normidest. Ta teeb valikuid, mis on kooskõlas tema sügavamate väärtuste ja eesmärkidega.
Päris enesekogemine on teekond sisemise teadlikkuse ja autentsuse poole, kus inimene õpib tundma ja elama oma tõelises olemuses, mis on vaba välistest maskidest ja rollidest ning suudab eristada enda vajadusi, tundeid ja teadvustab oma mõtet ja tegelikke tegutsemise motiive.
Inimene saab kogeda oma tõelist olemust ja suurendada autentsust erinevate praktikate abil, mis aitavad sügavamalt endaga ühendust saada, mõista oma sisemaailma ja väljendada oma tõelisi tundeid ning vajadusi.
Millised praktikad aitavad suurendada kontakti oma päris olemusega?
Inimene saab kogeda oma tõelist olemust ja suurendada autentsust erinevate praktikate abil, mis aitavad sügavamalt endaga ühendust saada, mõista oma sisemaailma ja väljendada oma tõelisi tundeid ning vajadusi.
Siin on mõned levinud ja tõhusad praktikad, mis aitavad kogeda tõelisemalt iseennast:
Mindfulness (teadlik kohalolu)
Mindfulness aitab keskenduda praegusele hetkele ilma hinnanguteta, suurendades eneseteadlikkust ja sidet oma tõelise minaga. Meditatsioon ja hingamisharjutused on head viisid kohalolu harjutamiseks. See aitab peatada autopiloodil elamise, olla teadlik oma mõtetest ja tunnetest ning kogeda ennast sügavamalt
Eneserefleksioon ja päeviku pidamine
Päevik võimaldab uurida oma mõtteid ja tundeid, suurendades eneseteadvust ja mõistmist, mis on tõeliselt oluline. Kirjuta regulaarselt oma kogemustest. Kirjuta regulaarselt päevikusse oma mõtetest, tunnetest ja kogemustest, pöörates tähelepanu korduvatele teemadele või emotsioonidele.
Keha ja liikumise praktikad (jooga, tants, qigong)
Keha ja vaimu ühendamine aitab vabastada pingeid ja blokeeringuid, suurendades kontakti oma tõelise olemusega.
Vaimsed praktikad ja meditatsioon
Meditatsioon ja sügavamad vaimsed praktikad loovad sideme sisemise rahu ja kõrgema minaga.
Teraapia või nõustamine
Psühholoogiline nõustamine aitab uurida minevikutraumade mõju ja takistusi, mis segavad autentsust. Teraapia protsess ja tulemus on alati isiku poolt kogetav mina kogemus ja sündmus.
Loodusega ühenduse loomine
Loodus taastab sisemist rahu ja tasakaalu, andes ruumi enese kogemiseks.
Eneseaktsepteerimine ja enesekaastunne
Oma tõelise mina kogemine eeldab enese vastu aus olemist ja enda aktsepteerimist sellisena, nagu oled, ilma hinnanguteta. Enese vastu lahke olemine vähendab perfektsionismi ja hirmu kriitika ees, võimaldades autentsemat elu.
Kunstiline eneseväljendus
Kunst, muusika ja kirjutamine aitavad väljendada oma tõelisi tundeid ja loovust, võimaldades sügavamat eneseväljendust.
Mis takistab kogeda oma tõelist mina, sellest kirjutab minu järgmine mõtisklus – Peamised takistused oma tõelise mina kogemisel.
Mariana 🌞
Soovituslikku lugemist sarnasel teemal:
Carl R. Rogers, “Saada iseendaks”
Lisa Bourbeau, “Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline mina”
Stefanie Stahl, “Sinu sisemine laps”
Ingvar Villido “Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus”
Harriet Lerner, ” Hirmutants. Kuidas ärevusest, hirmust ja häbist üle saada”
