Kuidas on ajas muutunud astroloogia kui holistiline maailmavaade

Holistline maailmavaade tähendab filosoofilist lähenemist, mis näeb maailma tervikuna, kus kõik osad on omavahel seotud ja moodustavad suurema terviku. Lähenemine rõhutab süsteemset mõtlemist, kus nähtused ja nähtamatud aspektid on omavahel seotud ning mõjutavad üksteist. Holistline maailmavaade hõlmab mitmeid valdkondi nagu nt filosoofiat, teadust, meditsiini ja keskonnateadust ning ükski valdkond ei ole teisest oulisem ega vastanda midagi omavahel, vaid seob kõik üheks tervikuks.

Humanistliku Astroloogia Ühingu rajaja, selle suuna arendaja ja suur inspireerija on mulle olnud ameerika kirjanik, modernistlik helilooja ning humanistlik astroloog Dane Rudhyar. Tema mõtted ja vaated eelmisest sajandist on suunatud kaugele tulevikku ehk tänasese päeva, alanud Veevalaja ajastusse. Rudhyari uuenduslikum vaade ja põhimõtted astroloogiale seisnevad selles, et need on põimitud humanistliku psühholoogia ja holistilise vaatega maailma mõistmise käsitlemisel. Sorteerisin välja tema esseede köidikust (kirja pandud 1969 aasta veebruaris), minu enda jaoks olulisemad mõtted, mis kõnetasid ja kelle mõtteiviisi soovin edasi arendada.

Iidsetel aegadel kasutati astroloogiat kui inimese algset katset sõnastada universumi korda ja ammutada sellest enda jaoks turvatunnet. Seetõttu on astroloogiat nimetatud “kõikide teaduste emaks”. Teadus kontekstis, mis käsitleb põhjuslik seoseid üksuste ja energiate vahel keskkonnas. Sealt sai alguse kosmoloogia kui teaduslik valdkond, mis uurib kosmilist keskkonda ja selle mõju biosfäärile. Teadus aga EI vastanda taeva korda maa kaosele, sest kõikjal on kord, loodusseadused toimivad kõikjal ja igas keskkonnas.

Astroloogia on kindlasti inimese loodud, kuna looduse vaatlemise tulemusena avastas hõimudena elav inimene, et universumis toimub kõik justkui mingi korduste või tüklikilise korra, liikumise, perioodilisuse, kuu faaside ja muude taevalike ilmingute alusel. Turvatunnet otsiti algselt arhailises hõimumaailmas ennekõike ellujäämiseks, kus inimene hindas väliskeskkonnale mõjuvaid jõude “soodsateks” ja “ebasoodsateks” vastavalt nende mõjule tema põllukultuuridele, kariloomadele ja laienemis- või ellujäämise projektidele.

Hiljem hakati astroloogiat käsitlema kui viisi ennustamaks tulevasi sündmusi eesmärgiga teha kindlaks, millised on head või halvad ajad mitmesuguste toimingute tegemiseks jne. Ajaga kujunes algne baasuskumus, et inimene ja kõik maa biosfääris toimuv on organiseeritud tegevussüsteem ja kogu keskkond on allutatud välisjõudude mõjule. 

Öeldakse, et teadmine on jõud ja see on üsna ilmne. Sellejuures unustatakse sageli küsimata küsimus: miks on võim väärtuslik või mis väärtus on sellel, milleks seda jõudu kasutatakse?

Milline vajadus tingis humanistliku astroloogia suuna?

Kui algne iidne astroloogia vaade oli rohkem orienteeritud sündmuste keskseks ehk olukordade ette ennustamisele nt milline ilm saab olema ja millised sündmused saavad toimuma või millal oleks õige aeg millegi jaoks, siis Dane Rudhyar hakkas märkama 20 sajandil, et nooremad inimesed hakkasid otsima vastuseid küsimustele, millele analüütiline teadus ei suutnud vastuseid anda ning sealt tekkis vajadus astroloogiale anda hoopis teine tähendus, kuna inimese võimed, areng ja vajadused olid ajas muutunud.

Inimestel tekkis soov iseennast paremini mõista, samuti soov avastada, et mis paneb teisi inimesi just selliselt käituma või tundma, kuidas nad käituvad ja et saaks neid teadmisi suhtlemisel teistega kasutada. Näiteks soovides objektiivsemalt teada saada oma iseloomu nõrkusi ja tugevusi, mõista enda psühholoogilisi asjaolusid jne. Tekkis vajadus mõista ja kogeda eluviisi sellisel moel, kus inimese suhe üksikisikuna universumiga saaks konstruktiivse tähenduse.

Tehnoloogia, meditsiini, psühholoogia jms teaduslike valdkondade areng on jõudnud tänaseks nii kaugele, et fookus on üha enam liikunud inimese, kui suure terviku osa enda paremaks mõistmise vajaduse suunas. Enam ei ole võimalik vaadelda universumi kui ainult ühte suurt tervikut. Eristatada tuleks selgemini välist keskkonda – geograafilist ja sotsiaalset ja sisemist keskkonda – bioloogilist ja psüühilist. Inimese kehast ja psüühikas on saanud sisemine keskkond hingele, kui vaimsele olendile ja teadlikumalt tuleks uurida nende kahe keskkonna omavahelist seotust ning vastastikku mõju.

On hakatud mõistma, et iga üksikisik on tegevuste kompleksne eksistentsiaalne tervik, mille terviklikkus väljendub “minana” omavahel seotud ja sõltuvate tegevuste väljendajana. 

Tähtis ei ole enam mistahes sündmus iseenesest, vaid see, kas suudame sellele sündmusele oma kasvu seisukohalt parimate tulemustega vastata või mitte. Humanistliku astroloogia seisukohast seega ei peaks astroloogia eesmärk olema mitte niivõrd öelda meile, mida me oma teel kohtame, kuivõrd soovitada kuidas soovitut saavutada – ja mõtestada enda jaoks kohtumise peamine põhjus.

Millist omadust või tugevust on vaja, et läbida mistahes konkreetne faas meie täielikust üksikisikuna avanemisest.  Olulisim ei ole ee, et mida inimene teeb, vaid see, millise kvaliteediga ja mis motiivil ta midagi teeb.

Me ei suuda liiga sageli aru saada, et faktide teadmine üksi omandab “väärtuse” ainult neid fakte teadva inimese ja ühiskonna suhtes. Tähtis on aga suhe teadaoleva ja teadja vahel, mitte teadmine üksi. 

Tähtis on suhe teadaoleva ja teadja vahel, mitte teadmine üksi. 

Teatud teadmised, mis võisid teatud tingimustel olla inimestele kõige kasulikumad, võivad muutuda aja jooksul väärtusetuks või mõttetuks mõnel teisel inimkonna evolutsiooni perioodil ja erinevates elutingimustes. Inimese võimed on aja jooksul muutumises ja need primitiivsemad tajumis- või keskkonnaga kohanemise vahendid, mis kunagi toimisid edukalt, vananevad või muunduvad ajaga teisele tasemele. Kui sellest aru ei saada, pole tegelikult aimugi, mida tähendab evolutsioon – nii psüühiline ja vaimne kui ka bioloogiline evolutsioon.

Kuna astroloogia arenes ristiusustatud Euroopas, segunes see üsna mitmetähenduslikult uute põhimõtetega “taevas on sinu sees” ja okultne vastavus vana dualistliku maailmapildiga, mille kohaselt valitsesid loovad taevajumalad inimloomuse üle ülalt. “Nagu ülal, nii ka all” – see tähendab, et see, mis toimub maa peal ja inimeses, “vastab” sellele, mis toimub taevas, st kogu universumis. Mikrokosmos, inimene, peegeldab makrokosmost (i.c., kogu universumit).

Seega hakkas aja jooksul kehtima ja toimima põhimõte jõu vastu jõud nii inimese biopsüühilises olemuses kui ka Maa biosfääris, kus elavad kõik inimesed. Samad jõud toimivad nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt, põhjustades sündmuste toimumist.

Arhailistest ajastutest kaugemal arenenud kultuurides ei pidanud õppinud intellektuaalsed inimesed enam jumalate tahte ilminguks taevast, kuid sellest hoolimata olid need jõud, loomulikud energiad, mille kontrollimine oli inimese ülesanne – tema tahe, ratsionaalne mõistus ja leidlik intellekt.

Individuaalne inimene ei erine sisuliselt peaaegu lõpmatult suuremast ja ulatuslikumalt organiseeritud Tervikust, mida me nimetame universumiks. Tõepoolest, üksikisik moodustab universaalse iseseisva orgaanilise terviku ühe konkreetse aspekti, milles paljud jõud dünaamiliselt interakteeruvad vastavalt algse korra ja mustrile, mis määrab kindlaks inimese elu eesmärgi ja põhilisi seose kõikide teiste tervikutega universumis.

Individuaalne inimene on see universaalne tervik, mis on keskendunud konkreetsele ruumipunktile ja selle erilise vajaduse järgi selle iseseisvaks eksisteerimise hetkel. See on esimese hingetõmbe hetk, sest just siis kujunevad välja indiviidi põhilised eksisteerimise rütmid konkreetses keskkonnas. Selle hetke määratleb inimese sündimise hetk, mis fikseerib inimese struktuuri ja see hetk jäädvustatakse tema sünnikaardis – inimese täieliku olemise eksistentsiaalne valem.

“Küsimus, kas inimese tegelikku “mina” tuleb pidada väljaspool tema sünnikaarti, saab vastata ainult üldise eksistentsifilosoofia, tõepoolest metafüüsiliste või religioossete postulaatide abil, mille tõesust on keeruline tõestada. Vastus peab jääma subjektiivseks, mis põhineb individuaalsetel tunnetel, intuitsioonidel, uskumustel ja truudusel esivanemate traditsioonile (või selle tagasilükkamisel). ”

Ja ei saa olla sisukat vastust, kui ei saa selgelt aru, mis on alternatiivne seisukoht, mida pole piisavalt selgeks tehtud ega järjepidevalt ja kõikehõlmaval viisil esitatud.

Mida tähendab inimese sünnikaart ja mida on võimalik selle kaudu inimese kohta teada saada, sellest kirjutan oma järgmises mõtiskluses.

Kasutatud kirjandus:
Dane Rudhyar “Astrology For The New Minds” 26.02.1969.