Ohvrirolli peamised tunnused, põhjused ja lahendused

Ohvri hoiak võib olla keeruline nii seda kogevale inimesele kui ka nende lähedastele. Tavaliselt toidab seda suur vaimne ja emotsionaalne stress. Teraapia abil on võimalik sellest mustrist üle saada.

Kas tead kedagi, kes näib igas olukorras end ohvrina nägevat? On võimalik, et tal on ohvri hoiak, mida mõnikord nimetatakse ka ohvri sündroomiks või ohvri kompleksiks.

Ohvri hoiaku peamised uskumused ja tunnused 

1. Krooniline süüdistamine

Süü on alati kellegi teise ehk välised asjaolud on süüdi – partneri, ülemuse, eksnaise, vanemate, riigi, ühiskonna, “süsteemi” – süü. Fraasid nagu: “Mina ju ei saanud midagi teha.” või “Mind suruti nurka.”

 2. Enesehaletsus ja tähelepanu otsimine kaudsel viisil

Ei väljenda otseselt vajadust ega valu, vaid ootab, et teised märkaksid tema kannatust. Näiteks: „Pole kellegi asi, niikuinii saan alati ise hakkama…“ (varjatud appihüüd).

3. Passiivsus ja vastutuse vältimine

• Ei tee aktiivseid samme olukorra parandamiseks.
• Ootab, et keegi teine parandaks või lahendaks olukorra tema eest. Kõik katsed midagi muuta ebaõnnestuvad niikuinii, seega pole mõtet proovida.
• oma osa mittetunnistamine
• enamikule eluraskustele reageerimine lausega „see ei ole minu süü”

4. Vaenulikkus või kibestumus

• Võib väljenduda sarkasmi, vaikse vaenulikkuse, sisemise pahameele või isegi plahvatusliku vihaga. Tunne, et elu on olnud ebaõiglane, võib muutuda üldiseks pessimismiks või agressiooniks.

5. Isikliku jõu ja mõju eitamine

• Ei usu, et ta saab oma elu ise mõjutada.
• Alateadlikult kardab omaenda võimu ja seetõttu loobub sellest: “See on nii kui nii mõttetu, mida ma teen, keegi ei kuula mind.”

6. Krooniline rahulolematus – viha, pahameel ja pettumus. 

• Võimetus olla tänulik või rahul.
• Näib, nagu miski poleks kunagi piisav – ei suhetes, töös ega elus üldse.

Ohvri mõtteviis võib mõjutada emotsionaalset heaolu. Selle mõtteviisiga inimesed võivad tunda:

• pettumust ja viha maailma vastu, mis tundub nende vastu olevat;
• lootusetust oma olukorra muutumatuse ees;
• haiget saamist, kui nad usuvad, et lähedased neid ei hooli;
• pahameelt inimeste suhtes, kes tunduvad õnnelikud ja edukad.

Need tunded kuhjuvad ja süvenevad, kui neile ei pöörata tähelepanu. Aja jooksul võivad need tunded kaasa tuua:

• viha pursked;
• depressiooni;
• isoleerituse;
• üksilduse.

7. Kompenseerimine

Mõned mehed näiteks kompenseerivad ohvritunnet liialdatud „mehelikkusega“ – ülitõsine kontrollivus, füüsiline tugevus, seksuaalne domineerimine või emotsionaalne sulgumine. Tegelikult on see viis vältida oma haavatavuse kogemist.

8. Negatiivne sisekõne ja enese saboteerimine

Inimesed, kes elavad ohvri rollis, võivad sisemiselt omaks võtta nende kogetud raskuste poolt edastatud negatiivseid sõnumeid.

Ohvriks olemise tunne võib viia uskumusteni nagu:

• „Kõik halb juhtub just minuga.“
• „Ma ei saa niikuinii midagi muuta, milleks üldse proovida?“
• „Ma väärin neid halbu asju, mis minuga juhtuvad.“
• „Kedagi ei huvita, mis minuga toimub.“

Iga uus raskus võib neid kahjulikke uskumusi veelgi kinnistada, kuni need muutuvad inimese sisekõnes püsivaks osaks. Aja jooksul võib negatiivne sisekõne murendada vastupidavust, muutes raskustest taastumise ja tervenemise keerulisemaks.

Negatiivne sisekõne käib sageli käsikäes enese saboteerimisega. Inimesed, kes oma sisekõnet usuvad, kipuvad seda ka elus väljaelama. Kui sisekõne on negatiivne, võivad nad alateadlikult takistada igat katset muutuse suunas liikuda.

9. Eneseusalduse puudumine

Inimesed, kes näevad end ohvritena, võivad võidelda eneseusaldus- ja enesehinnangu probleemidega. See võib halvendada ohvristumise tundeid. Ohvrimeelne inimene võib mõelda näiteks nii: „Ma ei ole piisavalt nutikas, et saada paremat tööd“ või „Ma ei ole piisavalt andekas, et edu saavutada.“ Selline vaatenurk võib takistada neil oskuste arendamist või uute tugevuste ja võimete avastamist, mis aitaksid neil oma eesmärke saavutada.

Need, kes proovivad siiski oma soovide suunas liikuda, kuid ebaõnnestuvad, võivad taas näha end olude ohvritena. Negatiivne vaatenurk iseendale võib raskendada teiste võimaluste nägemist.

Mis põhjustab ohvrirolli seisundit ja kuidas see algab?

Mineviku trauma(d)
Välise vaatepunkti järgi võib ohvri mõtteviisiga inimene tunduda liialdatult dramaatiline. Kuid see mõtteviis kujuneb sageli tõelise ohvriks langemise tagajärjel. See võib tekkida kui toimetuleku mehhanism väärkohtlemise või trauma kogemisel.

Kui inimene seisab pidevalt silmitsi negatiivsete olukordadega, suureneb selle mõtteviisi kujunemise tõenäosus. Kõik, kes kogevad traumeerivaid olukordi, ei arenda ohvri mõtteviisi, kuid inimesed reageerivad raskustele erinevalt. Emotsionaalne valu võib häirida inimese kontrollitunnet, mis tekitab abituse tundeid, kuni inimene tunneb end lõksus ja loobub.

Kui teadvuse seisund on ohvrimeelne, siis selle taga on enamasti lahendamata häbitunne. Tegelikult väldivad enamik tervisevaldkonna spetsialiste selle termini ohvrimeelsus kasutamist, kuna sellega kaasneb tugev häbimärgistus.

Inimesed, kes tunnevad end justkui lõksus pidevas ohvristaatuse seisundis, väljendavad tihti palju negatiivsust — kuid oluline on mõista, et sellist mõttelaadi toidavad sageli sügav valu ja emotsionaalne stress. Sageli saab see alguse lapsepõlves, kus lapse vajadusi ei märgatud või karistati neid enda väljendamise eest.

Kui ei ole olnud võimalust turvaliselt kogeda haavatavust, siis võib inimene  õppida end ohvriks seadma, et saada kaastunnet ilma, et peaks haavatavust ise väljendama.  Loe lisaks selle kohta blogist ka mõtisklust Haavatuse hirm – enamlevinud traumamuster naistel.

Reetmine ja ärev-vältiv kiindumusmuster esmahooldajaga
Usalduse reetmine, eriti korduvad reetmised, võivad samuti panna inimesed tundma end ohvritena ning muuta neil raskeks kellegi usaldamise. Näiteks, kui sinu esmane hooldaja lapsepõlves harva täitis oma lubadusi sulle, võib sul olla hiljem raske teisi usaldada.

Kaassõltuvus
See mõtteviis võib areneda kaassõltuvusega. Kaassõltuvuses inimene võib ohverdada oma eesmärgid, et toetada oma partnerit. Selle tulemusena võib ta tunda pettumust ja pahameelt selle üle, et ta ei saa kunagi seda, mida vajab, ilma et tunnistaks oma rolli olukorras.

Manipulatsioon
Mõned inimesed, kes võtavad ohvri rolli, võivad tunduda nauditavat teiste süüdistamist oma põhjustatud probleemides, väljaelamist ja süütunde tekitamist teistes või teiste manipuleerimist kaastunde ja tähelepanu saamiseks. Selline toksiline käitumine on sagedamini seotud nartsissistliku isiksusehäirega.

Kuidas liikuda lahenduse suunas?

Mitte kõik negatiivsed olukorrad ei ole täiesti kontrollimatud, isegi kui esmapilgul võib nii tunduda. Sageli leidub vähemalt mõni väike samm, mis võiks viia olukorra paranemiseni. Inimesed, kes lähenevad elule ohvristaatuse kaudu, ei pruugi huvi tunda muutuste tegemise vastu. Nad võivad abi pakkumisi tagasi lükata ja näida, nagu oleksid huvitatud ainult enda haletsemisest.

Natuke aega kurbuses viibimine ei ole tingimata ebatervislik — see võib aidata valusaid tundeid teadvustada ja läbi töötada. Ent sel perioodil peaks olema kindel lõpp-punkt. Pärast seda on tervenemise ja muutuse poole liikumine palju kasulikum. Ohvrimeelse inimese sügavalt juurdunud psühholoogiline valu teeb sageli muutuse näiliselt võimatuks.

Kõige esimene samm on teadlikuks saamine oma ohvrimeeldusest ja selle tunnistamine iseendale. Seejärel on oluline otsida vajalikud ressursid üles, mis toetaksid Sind lahenduste suunas liikumist. Ilma vajaliku ressursita on võimatu leida väljapääsu ohvrirollist. Ressursiks võib olla puhkuse lubamine, enese eest hoolitsemine, terapeudi külastus, sõpradega ausate vestluste pidamine, eneseabi kirjanduse lugemine, mõne enesearengu kursuse külastamine, grupiteraapias osalemine, mõne hobiga tegelemine, stressi maandamine, kehateraapia jms.

Mõned võimalikud lahendused, kuidas alustada ohvrirollist väljumiseks:

1. Uuri isennast ja õpi tundma oma iseloomu, selle tugevusi ning meenuta kogemusi, kus sa õnnestusid elus. Üks võimalus on teha seda oma sünnikaardi alusel ja tellida konsultatsioon.
   
2. Hakka suurendama eneseteadlikkust enesevaatluse ja eneseanalüüsi teel – jälgi tähelepanelikult oma reageerimise mustreid ja süüdistamisi. Uuri sisemise südametunnistuse kaudu, milline on olnud Sinu osa mingis mineviku pettumust põhjustavas olukorras. Võta osaliselt vastutust toimunu eest. Igalühel on õigus oma tõele elus ning ainsat õiglust, kui sellist ei eksisteeri. See on illusioon. Uuri, kui palju minevikus toimunus on eeldusi vs fakte.
   
3. Uuri ja teadvusta oma väärtusi ja vajadusi. Inimene teeb peamiselt oma valikud väärtuste põhiselt. Ka mitte valikutes tehes lasub inimesel ikkagi vastutus ning ka sellel on elus oma tagajärg.
   
4. Suhtle oma lähima sõbraga ja küsi ausat tagasisidet temalt oma olukorrale, kes tunneb Sind kõige enam.
   
5. Tunnistades oma piiranguid on võimalik hakata vabanema sisemisest vastupanust ja hakkab toimuma olukorraga leppimine. See aitab reaalsust vastu võtta sellisena nagu see on.
   
6. Sea kahtluse alla oma seniseid uskumusi, mis on aluseks Sinu mõtte- ja käitumismustritele.
   
7. Jälgi, milline on Sinu sisekõne iseendaga. Kui palju Sa ise jagad iseendale hinnanguid ja millal oled väga enesekriitiline. Hakka seda märkama ja suurendama seeläbi enesekaastunnet.
   
8. Hakka tegutsema samm haaval. Analüüsi, milliseid kasvõi väikeseid riske oleksid valmis tegema soovitud muutuse suunas. Tegutsemine aitab vähendada abituse tunnet ja võimestab Sinu sisemist jõudu võtta kontroll oma elu üle enda kätte.
   
9. Uuri, millest oleksid oma elus nõus loobuma, et teha ruumi muutusteks? Uuri, kus on Sinu vari peidus, seal peitub ka Sinu suurim jõud kui ressurss. Kus Sa üritad elus kõige enam kontrolli hoida, seal on ka Sinu suurim hirm ja takistus, mis ei luba muutusel tulla. Takistuses endas peitub alati ka lahendus!

Kui tundsid ära käesolevas artiklis, et see kõnetab Sind ja võimalik, et koged ohvrimeelsust, siis oled julgelt oodatud uurima selle sümptomaatika algpõhjusi ja kui oled valmis liikuda lahenduse suunas siis tule 1:1-le individuaalteraapiasse, lisainfo leiad SIIT.

Vajadusel uuri oma Minapilti või ressursse ning väärtusi. Tutvu teenustega SIIN.

Soovitatav eneseabi kirjandus:

• “Enesekaastunne”, Kristin Neff
• “Avasta oma Mina jõud”, Duncan Coppock
• “Lahtilaskmise kunst”, Damon Zahariades

Mõtiskluses kasutatud allikad:

• https://www.healthline.com/health/victim-mentality
• chatgtp.com