Mis on piirid ja milleks neid vaja on? 

Olen elu jooksul mõelnud ja imestanud isenda üle, et miks ma ei suuda paljude asjadega piiri pidada. Näiteks raha kulutamisega, söömisega, vastutuse ja kohustuste võtmisega, muretsemisega, tööga, õppimisega, kellegile meele järgi olemisega, kaasatundmisega, liigse avatusega, rääkimisega jne.

Selgub, et põhjus on selleks väga lihtne – ma ei ole iseendale teadvustanud lihtsalt, et miks on piiride seadmise oskus nii oluline ja vajalik. Piiride vajalikkus tuleb nähtavaks kõiges meie elus – õppimisel, söömisel, suhetes sõprade või teiste inimestega, perekonnas, eneseteostamisel jne.

Kuulsin väljendit pea piiri esmakordselt oma vanaisa poolt mulle ütlemas, kui olin juba täiskasvanud nooruk. See juhtus ühel perekondlikult sünnipäevapeol, kui olin ennast üleliia lõbusasse meeleolusse tähistanud – “pea piiri, pea piiri” ütles vanaisa! See ütlus tuli vanaisal nii südamest ma mäletan, et ma isegi tardusin sel hetkel ja jäin mõtlema, et huvitav miks ta seda ainult just mulle ütles. 

Minu vanaisa oli vinge tegelane, kuna ta elas 94 aastaseks. Oma pika elu jooksul vaakus mu vanaisa elu-surma piiril mitmeid kordi, kuna tal oli krooniline astma. Sageli kevadeti, kui vanaisa jälle haiglasse sattus oma astma hoogudega, siis ema ja isa rääkisid meile vennaga, et nii, nüüd peab olema valmis hullemaks. Kuid mõne aja möödudes sai vanaisa haiglast jälle välja ja tuli uuesti elule. Ta oli nagu fööniks, kes tõusis uuesti ja uuesti tuhast. Küllap taolised kroonilised kannatused, mis olid tema elu saatusesse “sissekirjutatud” ja mida tal tuli elus läbida, õpetasid talle elus ühtteist piiride kohta!

Fotol: minu vanaisa Robert

Järgmine kord peegeldas mulle piiride olulisust ja vajalikkust minu abikaasa, kui olime alustanud oma kooselu ja käisime koos toidupoes. Mees küsis imestunult minult: “kas sa hindu ka üldse vaatad, kui sa midagi korvi paned?”. Mina ehmunult ja trotsi täis vastu: “ Ei, muidugi mitte. Ema – isaga poes käies pandi korvi see, mis parasjagu meeldis, maitses ja mida tahtsid ning mida vaja oli”. Laps on ju “tubli” ja saab õppida ainult oma eeskujudest. Läks ikka üsna mitu mitu head aastat, et seda harjumust muuta, praktilisemaks. 

Terve oma täiskasvanu elu olen pidanud järk-järgult ja tunnetuslikult õppima elult ja iseendale õpetama – mis on piirid ja milleks neid vaja on. Olles nüüd ise juba paremas kontaktis oma piiride tunnetamisega, hakkasin kiiresti ühel hetkel märkama, et ka paljudel teistel täiskasvanud inimestel pole samuti oma piiridega asi korras. Mul tekkis uus küsimus, kuidas nüüd selle märkamisega toime tulla. Läbi erinevate kriisikogemuste on elu õpetanud jällegi olulisemat – parim abinõu tulla toime teiste inimeste piiride ületamisega Sinu suhtes on vajalik seada ja kommunikeerida iseenda piirid. 

On kättesaadav üks väga hea raamat pealkirjaga “Pane paika oma piirid” , mille on kirjutanud Nedra Glover Tawwab, see raamat on väga praktiline ja ülevaatlik oma sisult ja selgitab väga arusaadavalt, et mis on piirid ja miks neid inimese elus vaja on ning kui paljude probleemide lahenduseks elus on PIIRIDE SEADMINE! 

Tawwab annab raamatus ülevaate, et millistes eluvaldkondades me piire tavaliselt vajame ning mida oma elus on oluline jälgida. Eksisteerib kuute liiki piire – füüsilised, intellektuaalsed, emotsionaalsed, seksuaalsed, ajalised ja materiaalsed piirid.

Eksisteerib kuute liiki piire – füüsilised, intellektuaalsed, emotsionaalsed, seksuaalsed, ajalised ja materiaalsed piirid.

Tawwab tõlgendab piire alljärgnevalt:

“piirid on ootused ja vajadused, mille täitmine aitab end suhetes turvaliselt ja mugavalt tunda. Ootuste väljendamine suhetes aitab säilitada vaimset ja emotsionaalset tervist. Teistega pingevaba suhtlemise juurde kuulub ka teadmine, millal öelda “ei” ja millal öelda “jah””.

Piiride seadmine on tihedas seoses enese eest hoolimise ja hoolitsemisega. Iseenda alaväärtustamine, ülekoormatus, rahulolematus ja vältimine on need tunnused, kui inimene ei ole suutnud omale eluterveid piire seada. Põhjuste juured asuvad peamiselt lapsepõlves ja perekonnas, kus erinevad elukogemused mõjutavad isiksuse arengus väga tugevalt piiride tundmaõppimise oskusi oma elus. 

Elutervete piiride seadmise oskus võib saada väga paljude eeskujude ja kogemuste tõttu inimesel kannatada. Piiride seadmise esmane õppimise kogemus algab juba inimese kiindumusmustri väljakujunemisest esmase hooldaja suhtes esimestel aastatel, kuna laps ei erista iseennast veel emast. Kui lapse eristumise protsess emast ei kulge lapsepõlves normaalselt, siis võib laps jääda oma esmase hooldajaga seotuks pikemaks ajaks, kui peaks. Paljudel inimestel on just selles arenguprotsessis arenguhäireid, mis põhjustavad enesehinnangu tajumise ja teadvustamisega moonutusi hilisemas elus, kui lapsel on varajases lapseeas kujunenud välja ärev või vältiv kiindumussuhe oma emaga või esmase hooldajaga. 

Hiljem mõjutavad inimese mõistlike või ebatervete piiride kujunemist ka õed-vennad, lähisugulased ja õpetajad jne kirjutab Tawwab. Süüdlasi siinjuures ei ole mõtet otsida, sest nii nagu kellegi saatus parasjagu on kujunenud, on seotud väga paljude erinevate asjaolude ja tagajärgedega omakorda. 

Klassikalises pereteraapias jaotatakse perekondade piiride mustrid kindlate iseloomulike tunnuste järgi kas hajusateks, jäikadeks või eluterveteks. Sellest tulenevalt kujunevad ka vastavad tunnused ja tagajärjed meie piiride suhtes, mida peegeldavad meie igapäeva tasandi elu olukorrad.

OIuline on märkida, et piirid on tihedas seoses inimese põhivajadustega. Seega hilisemas elus õppides eluterveid piire seadma on väga oluline nende kommunikeerimine ka teistele inimestele. Tawwab soovitab selleks peamiselt kasutada väljendeid ma tahan…ma vajan…, ma ootan… ja loomulikult sinna juurde käib ei ütlemise oskus teistele inimestele, oma teadlik tunnete kogemine ja väljendamine ning oluline on ka kuidas me seda teeme ja seejuures ka käitume jne. 

Samuti on tähtis iseendale anda aega, et luua ruumi enesekaastundele oma sisemise lapse mõistmiseks, uskumuste muutmiseks ja eneseväärikuse tunde taastamiseks ning enda isiksuse arengu kasvatamisel. See on pidev töö iseendaga ja suhetes teiste inimestega. 

Elutervete piiride seadmine käib käsikäes erinevate hirmude ületamisega ja oma kaitsestrateegiate tundmise ja nende efektiivsema kasutamisega. Hea ülevaate annab oma sisemise lapse dünaamikatest ja kasutatavatest kaitsestrateegiatest raamat “Sinu sisemine laps”, autor Stefanie Stahl.

Mida piiride kehtestamine annab?

Elutervete piiride kehtestamine annab Tawwai sõnul turvatunde, toob rahu ja tekitab tunde, et oled armastatud ning austatud. Piiride lisa tähendusi:

Piirid(e)…

• …kaitsevad ülepingutamise eest
• …aitavad enda eest hoolitseda;
• …aitavad defineerida rolle suhetes;
• …annavad teada, milline käitumine on suhtes aksepteeritav ja milline mitte;
• …on mõõdupuuks, mis näitab, mida suhes oodatakse;
• …abil saad teistele teada anda, kuida Sulle parimal moel toeks olla;
• …abil saab teistele oma vajadustest teada anda:
• …najal saab luua eluterveid suhteid;
• …toovad selgust;
• …abil saab tunda end turvaliselt.

Soovin kõigile, kes soovivad iseenda piiride seadmist teadlikumalt kasutama õppida suurt julgust, uudishimu ja enesekaastunnet oma sisemise lapse avastamisel, piiride mõtestamisel ning kannatlikku meelt iseenda kasvamisel! 

Kasutatud viited ja allikad:  

• Nedra Glover Tawwab “Pane paika oma piirid” 
• Stefanie Stahl “Sinu sisemine laps”