Haavatavuse hirm – enamlevinud traumamuster naistel
Trauma ei ole alati see, mis sinuga juhtus. Mõnikord on asi selles, mis jäi juhtumata – lohutus, mida sa ei saanud – ruum, kus sa ei tundnud end turvaliselt, armastus, mida tundsid, et pead ära teenima.
Miks tunnevad siis nii paljud edukad ja “toimivad” naised end endiselt ärevalt, eraldatult ja justkui mitte päris iseendana? 99% juhtudel taandub see kuuele peidetud traumamustrile.
Käesolev mõtiskluste seeria avab põhjalikult iga enamlevinud traumamustri olemuse, võimalikud põhjused, tunnused ja tutvustab erinevaid ravivõimalusi. Järmine enamlevinud traumamustri tunnustest naistel on haavatuse hirm.
Paljud naised on kasvanud üles tundes, et pole turvaline olla „päriselt nähtav“. Sa naeratad ja noogutad, kuigi su keha on pinges ja su mõistus karjub: „Ära mine sinna!“ Sa oled abistaja, tugev, toetaja. Aga kui on sinu kord avaneda? Sa tardud.
Kas enda kaitsmine pole mitte tark tegu?
Loomulikult. Aga krooniline haavatavuse hirm pole lihtsalt ettevaatus – see on ellujäämisrežiim. Kui sind lapsena karistati, häbistati või ignoreeriti aususe eest, õppisid sa sulguma. Võib-olla öeldi sulle, et oled „liiga tundlik“. Võib-olla keegi ei küsinud kunagi, mida sa tunned. Seepärast lukustasid sa need tunded enda sisse.
Miks see praegu loeb?
Sest haavatavuse hirm takistab päris ühendusi. Sa ütled „jah“, kui tegelikult tahad öelda „ei“. Kannatad vaikides, selle asemel et abi küsida. Ja mis kõige hullem – sa süüdistad ennast, et ei suuda lihtsalt „oma suu lahti teha“.
Kas see pole lihtsalt häbelikkus?
Ei. Häbelikkus on isiksuseomadus. Haavatavuse hirm on trauma vastus – ja see võib ilmneda inimestele meelejärele olemisena, perfektsionismina või emotsionaalse tuimusena.
Mis on haavatavuse hirm?
Haavatavuse hirm tähendab hirmu olla nähtav, ehtne või emotsionaalselt avatud, eriti olukordades, kus inimene kardab, et teda võidakse haavata, hinnata, tagasi lükata või alandada. See hirm võib tekkida näiteks:
- lapsepõlves saadud kriitika, hoolimatuse või hüljatuse tõttu,
- kui inimene on varasemalt usaldanud kedagi ja saanud selle eest haiget,
- kui tal on tugev enesekriitika või uskumus, et ta pole piisav või armastust väärt.
Tüüpilised väljendusviisid:
- emotsionaalne sulgumine: ei lase kellelgi endale liiga lähedale,
- vältimine: ei jaga oma mõtteid ega tundeid, hoiab distantsi,
- perfektsionism: proovib olla “täiuslik”, et mitte paljastada haavatavust.
Terapeut ja kliiniline koolitaja April Kilduff (MA, LCPC, LPCC, LMHC) jagab oma teadmisi sellest, mida haavatavus tähendab, miks sa seda võid karta, ja kas teraapia võib aidata.
Haavatavust defineeritakse kui:
- Võimet olla füüsiliselt või emotsionaalselt haavatud
- Vastuvõtlikkust rünnakule või kahjustusele
Pole siis ime, et see võib mõne jaoks tunduda hirmutav. Haavatavus tähendab oma kaitsemüüri langetamist – lubades endal olla nähtav ja kuuldav ilma kindluseta, mis juhtub pärast. See võib väljenduda näiteks:
- Ausas tunnete väljendamises
- Oma vajaduste sõnastamises
- Oma suurimate hirmude jagamises
- Rääkimises asjadest, mille suhtes oled ebakindel või tunned häbi
Suhte alustamises ka siis, kui kardad selle lõppemist. Haavatav olemine tähendab, et oled avatud riskile. See toob kaasa määramatuse ja emotsionaalse paljastumise.
„See tähendab oma tõelise Mina ja tunnete näitamist, selle asemel et peituda selle taha, mida sa arvad, et teised tahavad kuulda või näha,” ütleb Kilduff. „Peaaegu kõik kardavad haavatavust, sest see puudutab universaalset tagasilükkamise hirmu.”
Kuid vaatamata riskile on haavatavus oluline: see aitab meil luua sügavamaid sidemeid ja liikuda julgelt oma soovide suunas. See võimaldab meil teha otsuseid lähtudes väärtustest, mitte hirmust.
Kas haavatuse kartus võib viidata vaimse tervise probleemile?
1. Sotsiaalärevus (social anxiety disorder)
See häire väljendub hirmus saada hinnatud, kritiseeritud, tagasi lükatud või alandatud. Seega on haavatuse lubamine – oma tõelise Mina näitamine – eriti hirmutav, kui sul on sotsiaalärevus. Füüsilised sümptomid: kiire südametöö, pearinglus, värisemine, lihaspinge, seedeprobleemid.
2. Sundmõtted ja sundkäitumine (Obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD)
OCD hõlmab pealetükkivaid mõtteid (nt “Mis siis kui?”-stiilis), mis tekitavad distressi, ning sellele järgnevaid sundkäitumisi selle leevendamiseks. Näiteid OCD mõtetest haavatavusega seoses:
- “Mis siis, kui ma ei saa inimesi usaldada ja see tuleb mulle kahjuks?”
- “Mis siis, kui nad arvavad, et olen imelik?”
- “Mis siis, kui ma ei suuda hinnata, mida teised minust mõtlevad?”
Sundkäitumised:
- Mentaalne tagasivaade olukordadele, otsides tõendeid, kas käitusid “liiga haavatavalt”
- Kinnituse otsimine (“Kas ma rääkisin peol liiga palju?”)
- Haavatavust vallandavate olukordade vältimine
- Ülemõtlemine ja korduvad muremõtted
Need toovad vaid ajutist leevendust ja tugevdavad mõtet, et hirmud on reaalsed.
3. Trauma
Kui oled kogenud traumat, võib su loomulik kaitsemehhanism olla emotsioonide vältimine, selle kohta saad lugeda lisa eelnevast artiklist SIIT. Trauma võib tekitada kroonilist stressi, lihaspinget, väsimust, õudusunenägusid.
4. Kiindumusstiil (attachment style)
See viitab viisile, kuidas suhestume teistega, mõjutatuna lapsepõlve hooldajatega suhetest.
Erinevad kiindumusstiilid:
- Turvaline: usalduslik, avatud.
- Ebaturvaline: ärev, vältiv, ärev-vältiv – haavatavus võib tunduda ohuna.
Lugemissoovitus: Amir Levine’i ja Rachel Helleri raamat “Attached: The New Science of Adult Attachment…”. Lisa kiindumussuhetest saad lugeda eesti keeles peaasi.ee lehelt SIIT.
Kuidas teraapia aitab haavatavusega toime tulla?
Sa ei pea jääma lõksu: soovid end avada, aga kardad liiga palju. Ükskõik, mis selle hirmu taga on, siis tea, et abi on olemas.
1. Sotsiaalärevuse ja OCD puhul
ERP (Exposure and Response Prevention) ERP aitab sul harjutada haavatavuse talumist – aja jooksul muutub see loomulikumaks.
Kokkupuute ja reageerimise ennetamise teraapia (Exposure and Response Prevention, lühendatult ERP). See on teaduspõhine kognitiiv-käitumusliku teraapia (CBT) vorm, mida kasutatakse peamiselt obsessiiv-kompulsiivse häire (OKH) raviks, kuid seda rakendatakse ka muude ärevushäirete puhul, näiteks foobiate ja sotsiaalse ärevuse korral.
„Mida rohkem sa harjutad, seda loomulikum see muutub,” ütleb Kilduff. „Sa saad aru, et haavatavus võib tegelikult tuua kaasa häid asju.” ERP eesmärk ei ole kaotada kõiki muremõtteid, vaid õppida neile teisiti reageerima.
ERP eesmärk on aidata inimesel astuda vastu oma hirmudele ilma, et inimene kasutaks oma tavalisi leevendus- või reageerimiseviise. Nii õpib aju aja jooksul, et hirmutav olukord ei ole tegelikult ohtlik ning ärevus väheneb loomulikul teel.
2. Trauma puhul: PE (Prolonged Exposure Therapy)
Pikaajaline kokkupuuteteraapia (Prolonged Exposure Therapy, lühidalt PE-teraapia) ehk on teaduspõhine ravimeetod, mida kasutatakse eelkõige posttraumaatilise stressihäire (PTSD), aga ka muude traumajärgsete seisundite ja ärevushäirete raviks. Pikendatud kokkupuuteteraapia. Ravi põhineb järk-järgulisel ja kontrollitud viisil traumaatiliste mälestuste ja olukordadega silmitsi seismisel, mis aitab vähendada nendega seotud hirmu, ärevust ja vältimiskäitumist.
Teraapia põhineb pikendatud kokkupuuteteraapial hirmutavate mälestuste, tunnete ja olukordadega — just nende samadega, mida inimene kipub traumast taastumisel vältima. Eesmärk ei ole traumat uuesti läbi elada, vaid õppida seda töötlema ilma hirmu reaktsioonita.
Inimene väldib traumaga seotud mõtteid, tundeid ja olukordi, sest need tekitavad äärmist distressi. Kuid see vältimine takistab ajul juhtunut läbi töötamast ja kinnistab uskumust, et oht on endiselt reaalne.
Pikendatud kokkupuuteteraapia aitab taastada kontrollitunnet, leevendab ärevust ja vähendab PTSD sümptomeid, õpetades, et hirmuäratavad mälestused ja olukorrad ei ole enam ohtlikud. PE-teraapia aitab kontrollitud keskkonnas järk-järgult läheneda traumaga seotud mälestustele ja tunnetele – tulemuseks on desensibiliseerumine ja suurem vabadus elus.
3. Kindumusstiili puhul sobib KKT (kognitiiv-käitumisteraapia)
KKT õpetab seoseid mõtete, tunnete ja käitumise vahel ning annab tööriistad soovimatute reaktsioonide muutmiseks. Kui sa ei tea täpselt, mis sind haavatavust kartma paneb – see on täiesti normaalne. Pöördu sertifitseeritud terapeudi poole, kellel on kogemusi sundmõtete (OCD), ärevuse, trauma ja kinnitumise teemadega. Abi on olemas. Sa väärid täisväärtuslikku ja tähendusrikast elu. Astu esimene samm ja otsi tuge.
4. Individuaalne või grupiteraapia, mis põhineb konstellatsiooni tehnikate põhimõttel.
Individuaalne või grupiteraapia konstellatsiooniteraapia põhimõttel aitab selgitada võimalike seoseid ja algpõhjuseid, kasutab samuti minevikulukordadega leppimise tehnikat ning samal ajal võimaldab kogeda läbi ja vabastada mahasurutud või teadvustamata tundeid kas ise vahetult teraapia protsessis osaledes või asendus isiku vahendusel, mis aitab vältida re-traumatiseerimist.
Kui tundsid ära käesolevas artiklis, et see kõnetab Sind ja võimalik, et koged haavatavuse hirmu, siis oled oodatud uurima selle sümptomaatika algpõhjusi esmalt 1:1-le individuaalteraapiasse, lisainfo leiad SIIT.
Kasutatud artiklid ja refereeringud:
